Asukoht
Kõmsi küla asub valla keskosas, 10 km enne Virtsut. Küla piirneb lõunast Tallinnat ja Saaremaad ühendava liiklussoone Risti-Virtsu maanteega. Naabervalla keskusse Lihulasse on umbes 15 km, Haapsallu 65 km ning Tallinna 130 km.
Kõmsi külal on ühine piir Kaseküla, Kause, Hanila, Massu, Ridase ja Voose külaga.
Küla iseloomustus
01.01.2016. a seisuga on Kõmsil 162 elanikku. Küla tuumik asub Kõmsi keskuses, kuid Kõmsi küla piiridesse jäävad ka eramud ja talumajad, mis jäävad endise Uue-Virtsu küla piiridesse. Enamus elanikest elab neljas korterelamus, eramajades elab vaid 51 inimest, mis on 31% küla elanikkonnast.
Kõmsi on Hanila valla keskus. Siin asub vallamaja, lasteaed-algkool, rahvamaja, raamatukogu, postkontor, kauplus, kalmistu ja valla üks suuremaid tööandjaid AS K.MET.
Tegutseb Uue-Virtsu apostliku õigeusu kogudus, teenistused toimuvad kogudusemajas. 2010. a moodustati Kõmsi Külaselts eesmärgiga tähtsustada haridust ja kultuuri kui küla elujõulisuse alust, laiendada lastele ja täiskasvanutele suunatud vabaaja-veetmise võimalusi, aidata kaasa heakorra ja loodushoiu põhimõtete juurutamisele, propageerida tervislikke ja sportlikke eluviise ja aidata kaasa ettevõtluse ja turismiga seotud tegevuste elluviimisele piirkonnas.
Loodus
Kõmsi küla ümber paiknevad enamasti segametsad, sekka väikeseid männikuid. Maastik on Läänemaale omaselt tasane ja mullad väheviljakad. Enamus haritavast maast on kasutusel rohumaadena. Keskkonnaregistri info järgi on Kõmsi külas kaitstav loodusobjekt Soomadise rändrahn ja lindude ja taimede kaitstavateks liikideks on: rukkirääk, käoraamat, künnapuu, kärbesõis ja neiuvaip.
Ajalugu
Tähelepanuväärsed arheoloogiamälestised on Kõmsi tarandkalmed 1.-2. sajandist ja põletusmatuste väli 11.-13. sajandist.
Muinsuskaitse ala asub Tallinna-Virtsu maantee põhjapoolses veeres paepealsel karjamaal Uue-Virtsu Kristuse Sündimise õigeusu kiriku varemete (ehitatud 1889. a arhitekt K. Nyman) ümbruses. Külas asub veel teisigi kivikalmeid.
Kõmsi muististe kaevamised on heitnud palju valgust Lääne-Eesti hõimude muistsele ajaloole ja näidanud, et siin tekkis I aastatuhande lõpus e. m. a. üsna tihe maaviljelusest elatuv asustus. Algelise maaharimistehnikaga kurnati õhukese huumusekihiga maad varsti ära, ümbritsevad liigniisked ja merega piiratud alad ei võimaldanud aga sisekolonisatsiooni ja rahvastik hõrenes. Alles maatõusu tagajärjel lisandus sajandite jooksul uut asustuskõlblikku maad ja ligi tuhat aastat hiljem on märgata asustuse uut tihenemist.
Esimese kaupluse Kõmsile rajas Madis Schröder arvatavasti 1900. aastal, selleks oli erakauplus, kus hakati müüma ehitusmaterjali ja talumajapidamistele vajalikku kaupa. Alates 1930-ndatest peeti Kõmsil kaks korda aastas laata, kuhu müüjaid saabus igast kandist. Laadal pakuti valmisriideid, jalanõusid, majapidamistarbeid, mänguasju, toiduaineid, lahtist värvi, loomi, vilja jpm. Laada traditsioon on säilinud tänase päevani.
Karuse kolhoos moodustati 9.04.1949. a. Karuse ühismajand oli Haapsalu rajoonis suurim, mis loodi 13.02.1976 aastal “Koidu”, “Kevade” ja osa Matsalu kolhoosi liitumise teel. Kolhoosil oli 16 278 ha maad, sellest haritavat maad 4 945 ha. Kolhoosis tegutses veise-, sea-, kana-, hobuse- ja lambafarm. Ühismajandi uus kontor ja söökla valmisid 1981. aastal.
Enamus ehitisi valmis Kõmsi külas ajavahemikul 1960-1987. Esimesteks ehitisteks praeguse küla kujunemisel oli kolhoosi masinaremonditöökoda, ehitatud 1960. a. Esimene kahekordne korterelamu ehitati 1974. aastal, valged kahekordsed korterelamud ehitati 1974-1978. a, kolmekordne korterelamu ja “Antsuküla” majad valmisid 1985. aastal.
Kõmsil asus 1980. aastaks kauplus, ETKVL-i koondise “Auto” metallitöökoda, Karuse kolhoosi töökoda, vilja- ja kartulihoidla.
Kõmsi rahvamaja valmis 1987. aastal, hiljem ehitati samale hoonele juurdeehitus, kus hakkasid tegutsema arstipunkt, hambaravikabinet, juuksur ja postkontor. 1992. a kolis samasse hoonesse ka kauplus.
1985. aastal valmis Kõmsil lasteaed-algkool, kus koha said ligi sada lasteaia last ja neli klassi kooli osas. 1994/95 õppeaastal muutus kool 6-klassiliseks.
Eesti Vabariigi taassünniga toimus külas palju muudatusi. Nii mõnigi senine ettevõte lõpetas oma tegevuse, nagu näiteks Cozzo baar. Alguse said mitmed uued ettevõtted. 1991. aastal asutati AS K.MET, mis algselt kandis nime AS Nele, samal aastal asutati ka OÜ Piirikivi.
90-ndate lõpus ja 2000-ndate aastate alguses loodi Kõmsile mitmeid väiksemaid ettevõtteid – mõned kauplused, väiksem kohvik-kauplus, kuid nende tegevus ei kestnud kaua.
Kõmsi küla on tuntud ka erinevate sündmuste poolest, siin on toimunud Ülemaailmne läänlaste kokkutulek kahel korral, “Arheoloogilised kaevamised Läänemaal” kahel korral. Juba 13 aastat on toimunud Hanila Maapäev ja üle 10 aasta on aprillikuus toimunud Lõuna- Läänemaa lastepidu, 7. aastat on korraldatud Kõmsil Läänemaa Harrastus- ja külateatrite festivali.
- Kõmsi küla (Vikipeedia)
- Kõmsi (Eesti Entsüklopeedia)
- Kõmsi küla (Eestigiid.ee)
- Kõmsi tarandkalmed (Arheoloogiga Läänemaa teedel)