The history of the town of Lihula, located in the Lääneranna Municipality in Estonia, goes back centuries, with an ancient stronghold dating from approximately the 12th century. During the Livonian Crusades, i.e. the ancient Estonian fight for freedom, Lihula became known as a stronghold and an important centre in the western part of Estonia (Läänemaa) and further. Lihula had all the prerequisites for becoming the capital of Estonia. Unfortunately, that was not to be the case. The stronghold changed hands on several occasions, being the property of either Swedes or German conquerors. During the Livonian War the castle was seriously damaged and it was never restored. In the 17th century, Lihula Manor began evolving next to the remains of the stronghold. Throughout its existence it has been the property of several Baltic-German noble families. The magnificent two-storey stone classicist main building still stands, as do a number of other buildings…

Eestis Lääneranna vallas asuva Lihula linna ajalugu ulatub tagasi kaugele muinasaega. Hiljemalt 12.sajandil paiknes seal ka eestlaste muinaslinnus. Muistse vabadusvõitluse ja ristisõdade ajal sai Lihula tuntuks kaitstud paigana ja tähtsa keskusena nii Läänemaal kui kaugemalgi. Lihulal olid head eeldused Eesti pealinnaks kujunemisel. Kahjuks selles suunas areng edasi ei jätkunud. Kord oli linnus  rootslaste, kord saksa vallutajate omandis. Liivi sõjas sai Lihula linnus rängalt kannatada ja seda enam ei taastatud. Alates 17.sajandist on linnusevaremete kõrval arenenud Lihula mõis, mis aegade jooksul on kuulunud erinevatele baltisaksa aadlisuguvõsadele. Praeguseni on säilinud suurejooneline klassitsistlik kahekorruseline kivist mõisa peahoone ja hulk mõisaansamblisse kuuluvaid kõrvalhooneid – suur viljaait, viinaait, tall-tõllakuur ja hollandi stiilis tuulik, mitmed mõisatööliste majad ja vana viinavabriku varemed. Linnusemägi on tänapäeval linnarahva populaarne koht ürituste läbiviimiseks.