Eestis Lääneranna vallas asuva Lihula linna ajalugu ulatub tagasi kaugele muinasaega. Hiljemalt 12.sajandil paiknes seal ka eestlaste muinaslinnus. Muistse vabadusvõitluse ja ristisõdade ajal sai Lihula tuntuks kaitstud paigana ja tähtsa keskusena nii Läänemaal kui kaugemalgi. Lihulal olid head eeldused Eesti pealinnaks kujunemisel. Kahjuks selles suunas areng edasi ei jätkunud. Kord oli linnus  rootslaste, kord saksa vallutajate omandis. Liivi sõjas sai Lihula linnus rängalt kannatada ja seda enam ei taastatud. Alates 17.sajandist on linnusevaremete kõrval arenenud Lihula mõis, mis aegade jooksul on kuulunud erinevatele baltisaksa aadlisuguvõsadele. Praeguseni on säilinud suurejooneline klassitsistlik kahekorruseline kivist mõisa peahoone ja hulk mõisaansamblisse kuuluvaid kõrvalhooneid – suur viljaait, viinaait, tall-tõllakuur ja hollandi stiilis tuulik, mitmed mõisatööliste majad ja vana viinavabriku varemed. Linnusemägi on tänapäeval linnarahva populaarne koht ürituste läbiviimiseks.