Hanila küla (Hanila vald) asub Risti-Virtsu maantee ääres, ulatudes edelas Kasse laheni.
Hanila kuulus muistsel Läänemaal ühte seitsmest kihelkonda ja kandis Kotsu nime. Ristisõdade järgselt tekkis selle baasil kirikukihelkond. Hanila kihelkond (saksa Kirchspiel Hannehl) kuulus Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi.
Esimesed leiud inimtegevusest pärinevad Hanila naabruses asuvas Kasekülas (Pärnamäel), kus Mati Mandeli sõnul olevat elatud juba pronksiajal (II aastatuhande keskpaik – VII sajand e.m.a.). Paiksed külad tekkisid enamjaolt varasel rauaajal (VI sajand e.m.a. – ajaarvamise vahetuseni), sellest ajast pärinevad ka Kaseküla kivikirstkalmed ja kultusekivid.
Mati Mandeli järgi, laienes Läänemaa asustus kõrgematelt aladelt madalamatele. Maa harimiseks sobivaid maid kerkis mere alt juurde väga aeglaselt. Olemasolevad põuakartlikud paepealsed mullad kurnati kiiresti välja, seetõttu pidi inimene otsima aeg-ajalt uusi põllumaid. Kõmsi tarandkalmete (I-IV sajand) juures tehtud kaevamistel (1970) leiti, et õhukese mullakihiga peapealset hariti juba meie ajaarvamise algul. Võib arvata, et sama tehti ka Hanilas.
Keskajal kuulus Hanila Saare-Lääne piiskopkonna koosseisu. Henriku Liivimaa Kroonikas mainitakse 1218. aastal Hanilat seoses sakslaste poolt kevadtalvel Saaremaale teostatava sõjakäiguga. Vihmase talve tõttu jäi retk ära ja rüüstati Läänemaa külasid. Pärast maa rüüstamist, oldi mõned päevad paigal. Sinna ilmusid eestlaste vanemad Hanilast, Karuselt ja teistest kihelkondadest Ridalast kuni Revala ja Harjuni välja ning palunud rahu ja sakslaste äraminekut. Vastutasuna pidid eestlased võtma vastu ristiusu ja tasuma iga-aastast hinnust.
Keskajast pärineb ka Hanila ühelööviline paekivist kirik, mis ehitati 13. sajandi III veerandil apostel Pauluse auks, torn valmis 1859. aastal.
Hanila küla kevadel. Hanila Muuseum
Legendi järgi olevat Hanila oma nime saanud kiriku seina sisse müüritud hane järgi. Poiss lasknud hanede karjast nende pealiku maha. Selle karistuseks pidi poiss ehitama kiriku, mis ei tahtnud edeneda, kuna päeval ehitatu kisti öösiti maha. Targa soovitusel müürinud poiss ühe hane kiriku seina sisse. Kui kirik valmis, lennanud hani välja.
Kooliharidust hakati Hanilas andma suhteliselt hilja. 1724. avati Hanila köstrimajas kool. Hiljem kolis kool kirikumõisa, sealt kõrtsituppa. Edaspidi valmisid külas uued koolimajad. Õppetöö toimus Hanila koolis kuni 1975. aastani, mil kool suleti.
19. sajandi Läänemaa oli vaene kant, kus suurtööstust ei tekkinud ning kivine ja vilets põllumaa ei soodustanud põlluharimist ega karjakasvatust. Rannikuline asend pakkus häid võimalusi kalastamiseks. Rahvuslik ärkamine ning laulu- ja mänguseltside asutamine jõudis Läänemaale teistest piirkondadest hiljem. Vaimne elu hoogustus Hanilas 19. sajandi lõpus, mil Virtsu (Hanila) koolis tegutses laulukoor.
1907. asutati Lihula Hariduse Seltsi Massu Haruselts. See muudeti iseseisvuse algusaastail Hanila Haridusseltsiks ja asus Massu rahvamajas. Seltsi ülalpidamisel oli avalik raamatukogu, mis asus Hanila algkoolimajas ja sisaldas 1123 köidet. Näiteks, 1939. aastal oli kirjandust laenutamas käidud 1058 korda. Lisaks loodi majanduslikke ühinguid, 1909. asutati Hanilas Laenu- ja hoiuühing.
Iseseisvusajal loodi juurde mitmesuguseid seltse ja ühinguid. Maapiirkondades käis hoogne elu.
Hanila külas tegutsesid 1938. aasta seisuga Pauluse kirik, Hanila 6. klassiline kool, Hanila koorejaam ja “Kukulinna” kauplus.
Pärast Hanila kooli sulgemist 1975., töötasid seal mõnda aega postkontor ja Massu raamatukogu. Viimane koliti 1987. aasta sügisel Kõmsi, kus oli valmis saanud uus kultuurimaja koos raamatukogu ruumidega. Asulas oli ka külanõukogu keskus.
Tänasel päeval on Hanila külas vallamuuseum, kirik ja surnuaed.
Allikad:
“Hanila valla piirkonna ajaloost”. www.hanila.ee. 02.09.2015
Lõugas,V. Selirand, J. 1977. “Arheoloogiga Eestimaa teedel”. Tallinn
Mandel, M. “Muistsed asulad ja inimesed. Väljakaevamised Läänemaal II-III”. www.miksike.ee. 23.09.2015
Toim. Haberman, H. 1938. “Eesti VIII. Läänemaa I”. Tartu
Vahtre, S. 1990. “Muinasaja loojang Eestis”. Tallinn
Fotod. Tänapäev
