Koolielu Hanilas

  • 1690-91 –  Hanila kirikukonvent otsustab ehitada kooli (6 sülda pikk). Kokkuleppele, kuhu ehitada koolimaja ei jõutud. Virtsu mõisniku antud maad kooli jaoks ei tahtnud kiriku eestseisjad lubada ei köstrile ega koolmeistrile. Koolimaja pole veel ka 1699. aastal.
  • 1724 – Hanila köstrimajas avatakse köstrikool. Koolmeistri kohustusi täidab köster. Kool tegutseb samas kohas kuni 1854. aastani.
  • 1749 – Hanila kihelkonnas on lugemisoskus rahuldav. Õppetöö kestab mardipäevast lihavõtteni.
  • 1816 – Eestimaa talurahvaseadusega nõutakse mõisakogukonnalt kooli ehitamist ja selle ülalpidamist iga 1000 hinge kohta.
  • 1840. aastatel ühtlustatakse külakoolide  õppetöö. Koolis õpetatakse kirjutamist, rehkendamist, mitmehäälset laulu, noodiõpetust. Kooli tullakse õppima 10-12 aastaselt ja koolis käiakse 1-2 talve, õpitakse lugema. Kool kestab 10. novembrist – 10. märtsini (vana kalender).1849. aastal avatakse Hanila kihelkonnas Massus esimene külakool.
  • 1854 – Hanila kirikumõisas asutatakse pastor Leopold Bernhard Rinne eestvedamisel Virtsu vallakool. Koolis õpib 20-30 poissi.
  • 1855 – suletakse Hanila kirikukõrts (praeguse muuseumihoone kohal) ja kool viiakse sinna üle. Hoone põleb maha 1872. aastal.
  • 1856 – uus talurahvaseadus näeb ette vallakooli asutamise iga 300 elaniku kohta. Talurahvakoolide juhtimise tõhustamiseks luuakse Ülem-maakoolikomisjon, millele lisanduvad 1875. aastal kreisi koolikomisjonid.
  • 1857 – pastor Leopold B. Rinne asutab Hanila kogudusele vaimuliku raamatukogu. Võrdluseks, Karuse kihelkonna koguduse raamatukogu asutati 1842. aastal.
  • 1860. aastatel kehtestatakse üldine koolikohustus. Õppetöö kestab 10. novembrist 10. märtsini. Kevadel tehakse kõikidele lastele koolikatsumised. Kirjutamise ja rehkendamise õpetus muutub kohustuslikuks.
  • 1870–1880 kehtestatakse Eestis kolmeaastane koolikohustus. Õppetöö toimub 15.10- 15. 04 ja on kõigile 10.-13. aastastele talulastele kohustuslik. Koolmeistrilt nõutakse kutsetunnistust. Õpilastele antakse tunnistused kevadel. Tunnistusele märgitakse hindeid sõnadega “väga hea”, “õige hea”, “hea”, “rahuldav”, “kasin”.
  • 1872-1879 töötas Hanila II astme rahvakool-kihelkonnakoolis  õpetajana Hanila köster Martin Karotam.
  • 1872-1882 – tegutseb Hanila köstrimajas Hanila Kihelkonnakool.
  • 1873 – Hanilasse ehitatakse väike puust koolimaja.
  • 1875 – Koolide kõige olulisemaks valitsemislüliks oli kihelkonna koolikomisjon. Esimeheks on mõisaomanike hulgast valitud koolirevident, liikmeteks üks mõisnikest, kirikuõpetaja ja vallatalitaja. Koolikomisjon valib vallavolikogu liikmete seast koolivanemad. Nende ülesandeks on jälgida koolikohustuse täitmist, nõuda sisse trahve põhjuseta puudumise eest, hoolitseda koolmeistri palga eest jms.
  • 1878 – kooliseadusega kehtestatakse kogu Eesti alal rahvakoolide ühtne õppeplaan. Usuõpetuse, rehkendamise, emakeele ja laulmise kõrval muutub kohustuslikuks õppeaineks geograafia, soovitavavaks ajalugu ning vene keel, võimlemine poistele ning käsitöö tütarlastele.
  • 1880. aastate II pool – koolides venestamise ajajärk. Õigeusukoolide rajamine. Hanilas on üheklassiline vallakool. Koolis käiakse kolm talve ja emakeeles saab õppida ainult kahel esimesel õppeaastal. Hiljem jääb emakeelseks eesti keel, usuõpetuse- ja kirikulaulutunnid. Kooliasju määravad kuraatori väljasaadetud eeskirjad. Koolitöö toimub 15. oktoobrist 15. aprillini.
  • 1896 – ehitatakse kohalike inimeste poolt Virtsu vallakooli hoone. Raha andis paruness Elisabeth von Yexküll, kes käis ka kooli avamisel. Sellest sündmusest ilmus ka ajalehes “Postimees” kirjatükk.

Virtsu kool ja Hanila kirik 1909. aastal, fotokoopia. HanM F22:1

20. sajandi algusaastatel õpetatakse Virtsu koolis vene keeles: vene keel, aritmeetika, geograafia, vene ilukiri ja laulud. Õppevahendid on keskpärased, kooliruumid head. Emakeeles õpetatakse lugema, kirjutama, piiblilugu, katekismust, koraali.
Max Krause, Hanila pastor (1888-1903) kontrollis kooli ja hindas selle heaks. Jõulude eel külastas kooli ka Virtsu mõisaomanik paruness Elisabeth von Yexküll ja hindas selle samuti heaks. Ta jagas lastele ka maiustusi.
Majas on üks valgusküllane klassituba, 2 magamistuba (12 poissi ja 14 tüdrukut), söögituba, köök, õpetaja kahetoaline korter ja sahver.
1886–1918 – on Virtsu koolis õpetajaks Otto Eermann. 1886 aastal sai ta vallalt raha 90 rubla aastas ja mõisalt maad. Koolivanemaks oli kolm talupoega, kes külastasid kooli igal nädalal.

Virtsu vallakooli vahekooli õpilased ja õp. Otto Eermann 1905. a. HanM F24:1

  • 1907 – asutatakse Hanila Rahvahariduse Selts.
  • 1918 – Virtsu (Hanila) kool viiakse remondi ajaks Rulli tallu. (Kasakad olid eelmisel talvel hoone ära lagastanud.)
  • 1919 – Asutava Kogu otsusega laieneb koolikohustus  seniselt kolmelt aastalt neljale aastale. Koolikohustus kestab 8.–16. eluaastani või kuni kooli lõpetamiseni. Neile vanemaile, kes ei hoolitse oma laste koolitamise eest, on ette nähtud rahatrahv.
  • 1928 – valmib Hanila uus koolimaja, ehitajaks on Jakob Kukk.
  • 1929 – kooli nimeks veel Virtsu 5-klassiline algkool. Järgmisel aastal alustab Hanila 6-klassilise algkoolina. Uus puidust koolimaja on täielikult valmis. Õpetajad eri aegadel: Marta Kukkur, Juho Haikonen, Richard Pits-Pihla, Maria Mäll-Laas, Amanda Pihla andis inglise keele eratunde, Marie Torm, Johannes Roos jt.

Hanila kool 1930-ndatel. HanM F25:5

  • 1936-37 õ/a alguses on õpilaste arv  Hanila koolis (Massu vallas) 62.
  • 25.09.1938 – toimub Hanila kooli ruumes näitus Hanila ja Varbla kiriku, koguduse ja kooli ajaloost. Eksponaadid on kiriku arhiivist ja Karuse kiriklikust muuseumist.
  • 1940 – avatakse Virtsus 4-klassiline kool.
  • 1944. sügisel on Hanila koolis sõjaväehaigla, kool asub Kõmsil. Hanila algkooli koolijuhatajaks tuleb Anton Ulpus. Tema abikaasa Wilhelmiine asub samas õpetajaks. Anton lahkub kooli direktori kohusetäitja kohalt 1945, töötades koolis edasi õpetajana, kehalise ettevalmistuse juhatajana ja Hanila raamatukogu juhatajana. Ulpus juhatab Hanilas ka koolikoori, rahvatantsu ja näitemängu ning töid kooliaias.  Anton Ulpus lahkub Hanilast 1950. aastal Vatla kooli. Hanila kooli juhatajaks on kuni 1948. aastani Evald Tugi.

Hanila kooliaias 1940-ndate lõpp. Foto A. Ulpus. HanM F18:4

  • 1950 – Hanila 7.- klassiline kool muudetakse 4.-klassiliseks. 5. ja 6. klassid viiakse üle Massu kooli.
  • 1960-1975 – on koolis liitklassid I-III ja II-IV klass koos. Õpetajateks Marta Peetris (Kokelmaa), Meida Raadik ja Õie Pärna. Õie asub hiljem ka kooli juhatama.

Hanila Algkool 1968. a. õp. Asta Kaar ja Õie Pärna. HanM F25:10

  • 1975. aasta kevadel suletakse Hanila kool. Õpilased suunatakse Virtsu 8. klassilisse kooli, mis avati 1973. aastal.

Kasutatud materjalid:
Kaasik. E. 2009. Kohtumine Massu kooliga.
Liim, A. 2003. Täiesti rahuldav, kogunisti hea kool. Viljariik I. Hanila ja Karuse ajalooradadel.
Scröder, M. 2003. Jätnud jälje Hanila ja Karuse kultuurilukku. Viljariik I. Hanila ja Karuse ajalooradadel.
Schröder, M. 2014. Ettekanne Hanila koolist.
Talurahva hariduselu Rootsi ajal. www.miksike.ee. 16.02.2015
Hanila Muuseumi arhiiv- ja fotokogud