2020. aasta suveks on institutsioon Lääneranna Muuseumid – Lihula ja Hanila Muuseum töötanud koos poolteist aastat. Meie ühises arengukavas on oluline mõlema muuseumi arendamine vastavalt nende temaatikale. Vaatame siis, kuidas mõlemal muuseumil seni uue institutsioonina läinud on.
Leader-projekti raames laiendasime eelmisel aastal Lihula Muuseumi põhiekspositsiooni näitusega “Lihula lilltikand”, mida saab vaadata ka sellel aastal. Vald tuli siis appi veel ühe ruumi renoveerimisega, kus avasime patselapiliste tekkide näituse. Selle uue ekspositsiooni kohta oleme saanud tunnustavat vastukaja nii muuseumi külastajatelt, aga ka eriala asjatundjatelt, mis teeb eriti head meelt. Sel aastal on meil külastajatele näidata uus renoveeritud ruum ja see on üks uhkemaid – mõisa söögisaal. Saali ajalooline kujundus oma kassettlae, huvitava parketiga ja tumepunaste seintega on iseenesest vaatamisväärsus. Endises söögisaalis on kogu muuseumi tehnoloogiline varustus ka kõige nõudlikuma näituse esitlemiseks. Selle aasta mais pidi toimuma baltisaksa kultuuriajaloo konverents ja baltisaksa kunstinäitus. Paraku jäid need mõlemad eriolukorra tõttu ära. Konverentsil oli plaanis tutvustada uut põhiekspositsiooni ja baltisaksa kultuuriajaloo muuseumi kontseptsiooni. Konverents toimub järgmise aasta mais.
Lühidalt tahan siiski anda ülevaate, millist baltisaksa kultuuriajaloo muuseumit me tulevikus näeme.
Arvan, et küllap on neidki, kes on seisukohal, et on küll Balti aadli mõisahäärberid, linnapaleed ja vapid Toomkirikus, aga mis sest hääbuvast rahvakillust ikka enam rääkida. Tegelikult ei ole baltisaksa ajalugu midagi eesti ajaloost ja kultuurist eraldiseisvat. Oleme baltisaksa mõjudest sedavõrd läbi imbunud, et see on muutunud meie ühiseks Eesti kultuuriruumiks, sõltumata sellest, kuivõrd me seda teadvustada oskame-tahame. Vaatamata ambivalentsusele on see üks kultuuriruum, kus etnilisel päritolul ei olegi ehk ajapikku enam tähendust. Oleme läbi aegade olnud mõjus ja vastasmõjus mitmete rahvuste ja kultuuridega – nii nagu kogu Euroopa. Baltisakslased on lahutamatu osa meie ajaloost, kirjandusest, kunstist või teatriloost. Mitte meie ja nende ajalugu, vaid Eestimaa ajalugu.
Loodav muuseum annab ülevaate Balti aadli kujunemisest ja arengust alates ristisõdijate, kaupmeeste ja vaimulike Eesti alale saabumisest 13. sajandi alguses kuni baltisakslaste lahkumiseni 20. sajandi pöördelistel aegadel.
19. sajand oli baltisaksa kultuuri õitseaeg, aktiivne tegevus erinevates kultuurivaldkondades oli baltisaksa elustiili lahutamatu osa. Baltisaksa mõisnikud, vaimulikud, Vene riigi teenistusse astunud ametnikud ja sõjaväelased olid haritud ning nende seast võrsus terve hulk kirjanikke, luuletajaid ja kunstnikke. Viljakas oli baltisaksa teatri- ja muusikaelu. Baltisaksa kultuuritegelased on kaudselt mõjutanud ka tärkavat eesti kõrgkultuuri.
Karl ja Louise von Wistinghausen
Uus muuseum annab ülevaate Eestimaa aadelkonna elukorraldusest, mõisaelust ja tavadest ning nende panusest kultuuri- ja teadusellu, aga ka jutustusi suurte suguvõsade – Pahlenite ja Fersenite, Bergide ja Uexküllide, Wistinghausenite, Buxhoewedenite ja Grünewaldtide ning mitmete teiste kohta. Baltisaksa aadlike seas oli silmapaistvaid sõjaväelasi, kuulsaid maadeavastajaid, teadlasi, kunstnikke ja literaate, kelle saavutustest kõneldakse ka tänapäeval. Neis lugudes astuvad üles Napoleoni vastu sõdides silma paistnud kindralfeldmarssal Barclay de Tolly, Hiiumaal võltstuletorniga laevu karile meelitanud Ungru krahv, võimsad Buxhoewedenid alates piiskop Albertist kuni Vabadussõjas Eesti Vabariigi eest sõdinud ja Vabadusristi pälvinud Arthur von Buxhoewedenini ning paljud teised.
Lihula mõis on baltisaksa kultuuriloo ekspositsioonide loomiseks suurepärane koht. Esialgses ruumiprogrammis on lähtutud valdkondlikust põhimõttest st. baltisakslased kunstis, teaduses, hariduses, mõisaarhitektuur, mõisamajandus jne. Eraldi tähelepanu on Lihula mõisa ja alevi kujunemisel ning arengutel. Ekspositsioonide esemelise kujundamise kõrval on olulised interaktiivsed lahendused, mis mõeldud eelkõige vaatemängudeks ja võimalikult suuremahuliseks info säilitamiseks.
Lihula mõisakompleksi kuuluvad ka kõrvalhooned, kuhu on planeeritud eesti etnograafilise vanavara ja rahvakunsti väljapanek. Samuti on eraldi väljapanek kavandatud Läänemaa arheoloogilistele leidudele. Omaette vaatamisväärsuseks on linnusemäel oleva 13. sajandist pärit linnuse varemed. Lihula Muuseum on ka valla muuseum. Seega on meie kohus käsitleda terve valla seisukohalt olulisi ja valda tutvustavaid teemasid. Õnneks on mõisa ruumilahendus selleks ka sobiv.
Baltisaksa kultuuriajaloo muuseum saab olema esimene sellist teavet säilitav, uuriv ja esitlev tervikmuuseum Eestis, aga ka rahvusvahelises plaanis. Muuseum pakub võimalusi baltisaksa kultuuri sügavuti tundma õppimiseks, erinevates haridusprogrammides osalemiseks erinevatele sihtgruppidele, aga kindlasti emotsionaalset meelelahutust.
Meie partnerid on Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Balti Filmi- ja Meediakool, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, MTÜ Keskaegne Lihula.
Tean, et Eestis on mõisaomanike ja institutsioone, kes samuti tegelevad baltisaksa ajaloo käsitlemisega, igaüks omal moel. See teema on nii lai ja huvipakkuv, et uurimist ja tegevust jätkub siin kõigile huvilistele.
Loomulikult on sellise projekti elluviimine suurt kapitali nõudev tegevus. Ilmselt on väheusutav, et leiame kohe suure raha, mis võimaldaks meil kogu mõisakompleksi kordategemist. Teeme aga pingutusi, et saada pidevalt sammukese edasi lõppeesmärgi suunas. Nii on meil praegugi mitmed rahataotlused ja projektid töös. Taotleme raha muinsuskaitselt mõisa fassaadi ja katuse korda tegemiseks, “Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest” Baltisaksa muuseumi I etappi alustamiseks. Norra avas toetusprogrammi “Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes”, kust taotleme raha mõisaansamblisse kuuluva ajaloolise viinaaida renoveerimiseks.
Hanila Muuseumisse on tööle asunud energiline ja teotahteline noor naine Helen Tuusti. Meie esimesed tööd sel aastal olid kogude inventeerimine ja esemete seisukorra hindamine. See töö on nüüd tehtud ja selgus et enamus esemekogust vajab puhastamist ja konserveerimist. Selle töö korraldamiseks tulid meile appi Vabaõhumuuseumi etnograafid ja konservaatorid. Sellel suvel on Hanila muuseum suletud, et kõik vajalikud tööd suvekuudel ära teha.
Hanila Muuseumil on erakordselt hea etnograafiline kogu, millele tuleb leida uus ja värske kujundus. Loodame, et järgmisel kevadel avame muuseumis uue kaasaegse ekspositsiooni koos sinna juurde kuuluvate selgituste ja võib-olla ka mõne interaktiivse lahendusega.
Arvan, et mitte kõik Lääneranna valla inimesed pole veel Lihula Muuseumi uut ekspositsiooni näinud. Kaugele ei saa ju sellel aastal minna, tulge ja kaege lähemalt.
Soovin kaunist suve ja kohtume muuseumis!
Olete kõik väga oodatud!
Marika Valk
Lääneranna Muuseumid juhataja
PS. Meil on muuseumi kodulehel ka uus virtuaaltuur Lihula mõisast ja mõisamäest, aga näha saab kauneid vaateid kogu Lihulast kuni mereni välja.
