Lihula keskaegse asula tuumikus (end mõisa viinaköögi vahetus läheduses) viidi läbi arheoloogilised väljakaevamised aastatel 1997-1998 ning 2012-2013. Viimasel perioodil keskenduti 1990-ndatel pooleli jäänud poolkeldri uurimisele. Väljakaevamised osutusid planeeritust mahukamateks ning kuna uuringuid ei saanud jätkata täideti kelder pinnasega ning selle uurimata osad kaeti eelnevalt pinnasega.
Uuringute lõpule viimine on väga aktuaalne, kuna Eesti keskaja varases linnaehitusmaterjalis pole seni leitud ühtegi algse hoonekehandi säilitanud 13. sajandi linnakodaniku elamut. Lihula näitel on säilinud puidust eeshoone alusvundament, kuna mujal (nt Haapsalu, Tallinn, Tartu jt) on eeshooned lammutatud hilisemate ümberehitustega ning selle kohale ehitati kivist kelder. Lisaks teaduslikule sõnumile on hiljem võimalik hoone kehandit eksponeerida mõisaesise väliekspositsiooni osana, mis moodustab ühtse terviku linnusekompleksiga ja mõlema keskel asuva mõisahoones asuva muuseumiga.
Kujuneb vaatamisväärsus, millel on üle-eestiline ja rahvusvaheline huvi.
