Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Muuseumiöö kannab seekord pealkirja „Öös on liikumist“.
Laupäeval, 20. mail saab Lihula Muuseumit külastada muuseumiöö raames kell 18.00 – 22.00. Toimuvad ekskursioonid Lihula mõisa härrastemaja uues baltisaksa püsiekspositsioonis ja Mati Mandeli juhatusel Lihula mõisamäel ja linnuse varemetes.
Osalustasu 1€.
MÖÖ programm
- Kell 18.00 – 19.30 ekskursioon Lihula Muuseumi uues baltisaksa ekspositsioonis
- Kell 19.30 – 20.30 Mati Mandeli juhatusel romantiline kulgemine läbi Lihula mõisamäe ja Lihula linnuse varemete
- Kell 20.30 – 22.00 ekskursioon Lihula Muuseumi uues baltisaksa ekspositsioonis
Mõisa ekskursioonide ajal saab näha ka Lihula lilltikandi ja patselapiliste tekkide näitust.
Püsiekspositsioon
Lihula muuseumi uus püsiekspositsioon on pühendatud Eesti ajaloo Euroopaga sidunud, siinse rahva osaks saanud, end alates 18. sajandist baltisakslasteks nimetanud ja II maailmasõjas oma Balti kodumaa kaotanud sakslastele. Mis ei tähenda, et muuseum jutustaks vaid „nende“ lugu. Vastupidi – muuseum jutustab „meie“ lugu!
Krahv Ludwig August von Mellin (1754–1835)
Krahv Mellin oli Baltimaade valgustusajastu üks väärikaid ja kütkestavamaid kujusid, saksa aadlimehest estofiil ja talurahva sõber, kelle nimi oli seotud kõigi meie maal 19. sajandi algul toimunud tähtsate ümberkorraldustega.
Mellini, Vene keisririigi 1783. aasta haldusreformi kajastavad kaardid on olulised allikad kohaliku ajaloo, etnograafia ja toponüümika uurimise seisukohast. et need on väärtuslikud oma kunstilise kujunduse – kaartidele lisatud piltide – ning kohaliku, saksa-eesti-läti identiteedi loome seisukohast, tuleb aga veel tänagi rõhutada. Mellin kasutas arvukate maamõõtjate ning loomulikult ka kirjastaja ja kunstnike-gravööride abi. Just tänu viimastele sai Mellini atlas mitte ainult ilusad, vaid ikonograafiliselt sisutihedad kaardinurgad. See erakordne lugu on täna eksponeeritud Lihula Muuseumis.
Interjöörikunst
Eesti mõisate interjööride-kodude pilte on olnud Eestis rohkem, kui neid on säilinud. Imetlust vääriv on kodusid kujutavate akvarellmaalide detailitäpsus. Need pildid annavad meile ajastutruu ülevaate, kuidas mõisates elati, mis olid sisekujundustrendid ja palju muud. Meie muuseumis on esitletud väikest osa baltisaksa kujutava kunsti pärandist, mis ometigi annab palju informatsiooni nii kunstnikest kui kujutavast objektist.
Baltisakslaste lahkumised
Molotovi-Ribbentropi paktil olid saatuslikud tagajärjed – selle tulemusel puhkes II maailmasõda ning Eestis algas Nõukogude Liidu, siis Saksamaa ja siis uuesti Nõukogude Liidu okupatsioon. MRP-ga algas baltisakslaste Umsiedlung (ümberasumine Saksamaale), millele järgnesid 1941. aasta Nachumsiedlung (järelümberasumine) ja 1944. aasta suur põgenemine. See on sünge lugu, osa Eesti ja eestlaste ajaloost.
Meie muuseumi näitusel saab lahkumislugu tugeva ja kurva visuaalse sisu.
