Foto: Avariiline Lihula linnuse edelamüür 2025. Foto: Mihkel Tammet
Maigi Magnus
Lääneranna Muuseumi peavarahoidja ja direktori kt
Käesoleval aastal on Lihula mõisa tulemas mitmed uued ekspositsioonid nii rändnäitustena, mida täiendame Lääneranna Muuseumi kogudega, kui ka originaalsisu: arheoloogia, rahvuslik käsitöö, baltisaksa temaatika.
Maikuus avame muuseumiööl maa-aluse Lihula, millele eelnevad talgud kuu alguses. Esitleme Lihula viljaaida keldrit läbivat käiku, mis on ehitatud ilmselt 16.–17. sajandil bastionaalse kaitserajatise sisse.
Juuni alguses avame näituse „Lõuna-Läänemaa naiste 20. sajandi alguse pidulik rõivas“, mis tutvustab omaaegset moerõivast. Näituse koostame nii eraomanduses kui ka Hanila ja Lihula kogudes olevatest ja Tõstamaa Käsitööseltsilt deponeeritud rõivastest.
12. juunil avame näituse Lihulas sündinud liblikateadlasest Wilhelm Konstantin Frommhold Petersenist, kelle sünnist möödub tänavu 171 aastat. Tänu tema uurimustööle said genitaalide tunnused putukaliikide eristamisel maailmas üldkasutatavaks.
Aadlisuguvõsade näitust täiendame Hoyningen-Huenede suguvõsa ekspositsiooniga.
Juulikuus on Lihula mõisas Eesti Arheoloogide Liidult üleval 2024. aasta arheoloogiliste välitööde näitus, mida täiendame Lääneranna valla arheoloogiliste leidudega.
Eveline von Maydelli käärlõigete kõrval saab juulikuus vaadata Iivi Saarelaane lapilõikeid. Augustis XIII Lihula Lillkirja Festivali ajal ja septembris esitleme Aide Leit-Lepmetsa Lihula lilltikandist inspireeritud graafikat.
Soklikorruse salongis on maikuus eksponeeritud muuseumide-teemalised šokolaadipaberid, juunis Lihula maaliklubi näitus, juuli ja september ootavad sisu.
Hanila Muuseumi hoone on müüdud. Museaalid toome Lihulasse, osa kogudest deponeerime Virtsu Muuseumile, nii et August Tampärgi ekspositsiooniga saab lähitulevikus tutvuda Virtsu Muuseumis.
Fookus on Lihula linnusemüüride konserveerimiseks vahendite leidmisel. Tegu on aastasadu püsinud ikoonilise maamärgiga, mis on kõige väärtuslikum arhitektuurne osa mõisamäest.
Edelamüür on avariilises seisukorras ja variseb. Praegusel jäätumise-sulamise perioodil toimub rohkem varinguid. Edelamüür on piiratud lintidega ja selle lähedal liikumine on ohtlik. Nii et linnuses liikudes tuleb sellest eemale hoida. Edelamüüri lagunemise peatamiseks taotles muuseum avariitöödeks rahastust Muinsuskaitseametist.
Pealinnuse 90ndatel konserveeritud müürid on tänaseks võsastunud ja lagunemas. Kui avariitöödeks on olemas vahendid ja töödega on alustatud, siis tulevikus on vaja konserveerimisega edasi liikuda. Tuleb koostada konserveerimise plaan, konserveerida ja kindlustada pealinnuse väravakäigu põhjasein, puhastada ja konserveerida linnuse põhja-edela väravakäigu ja ka väravahoonete müürid. Konserveerida ja kindlustada tuleb turvaline juurdepääs linnuse alal paiknevatele võlvkeldritele. Samuti koostada linnuse üldine hooldusplaan.
