Hanila ja Karuse kihelkond Läänemaal
Hanila kihelkonna maa-ala jäi praeguse Hanila valla põhja- ja keskossa ning Paadrema ja Paatsalu piirkonda (praegune Varbla vald). Muinaskihelkond sai kirikukihelkonnaks 13. sajandil. Hanila kirikukihelkonda on esimest korda mainitud 1519. aastal. Algselt hõlmas Hanila ka Varbla piirkonna, mis eraldus 1611. aastal omaette kihelkonnaks, veel hiljemgi on Hanilal ja Varblal ühine pastor. Hanila kuulus 16. sajandi keskpaigani Saare-Lääne piiskopkonna Lihula ametkonda. Osa kihelkonnast oli läänistatud Uexküllidele, kes ehitasid Virtsu vasallilinnuse (ajalooallikas esimest korda 1465). Talusid hakati päriseks ostma 1868. 1880-ndate keskel hakkasid talupojad hulgaliselt õigeusku siirduma, ehitati Uue-Virtsu õigeusu kirik.
Karuse kihelkond (Cozzo) hõlmas praeguse Hanila valla ja Lihula valla lääneosa. Kirikukihelkonda on esimest korda mainitud 1267 (Karissen). 1242–1561 kuulus enamik Karuse alast Liivimaa Ordule ning 15. sajandi lõpuni Lihula, hiljem Pärnu komtuurkonda. Kihelkonnas asus Matsalu ordumõis, osa maid kuulus Lihula ja (14. sajandil) Padise kloostrile. Enamik mõisu rajati Rootsi võimu ajal. 1880. aastate II- pooles siirdus osa talupoegi õigeusku. Talusid hakati päriseks ostma 1880. aastast.
Läänemaa kihelkonnad 19. sajandi keskel
1925 a. lõpul kaotasid kihelkonnad oma administratiivse rolli.
Allikad:
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia III. 1988. sub. Hanila.
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia IV. 1989. sub. Karuse.
Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostaja Arvi Ränk. 1996. Tallinn.