KEBINA PERE

Perekond Aitberg ostis Kebina talu Kaitu külas Läänemaal Voose paruni Konstantin von Bremenilt 1872. aastal. 16.02.1903. aastal abiellus peretütar Anna Aitberg Saaremaa poisi Jaan Koldofiga. Laulatus toimus Hanila kirikus. Sellest abielust võrsusid kaks tütart: Ida ja Hilda. Jaan suri 21.04.1915. Möödusid aastad, Anna abiellus uuesti 18.12.1921 Juhan Koppeliga Karuse kirikus. Juhan suri 22.01.1946.

Tütar Ida Koldof abiellus 3.10.1931 Aleksander Raadiga Hanila kirikus. 29.06.1931 sündis perre tütar Liili. Aleksander kuulus Kaitseväkke ja langes 2. septembril 1941 Rame külas peetud lahingus. Ta on maetud Hanila surnuaeda.

Teekond Austraaliasse
Ida, Hilda ja Liili lahkusid Eestist 1944. aastal. Liili oli siis 13-aastane. „Vanaisa viis meid vankriga Virtsusse ja tuli ise tagasi. Ta jäi vanaemaga siia loomade eest hoolitsema,“ räägib Lily Kocins (lapsena Liili Raad). Minna tuli, sest Liili isa oli 1941. aastal langenud Rame lahingus Saksa poolel ja olnud Kaitseliidu liige, ema ja tädi aga naiskodukaitse liikmed. „Arvasime, et parem on põgeneda kui siia jääda.“
Esmalt sõitsid Liili, tema ema Ida Koldof-Raad ja tädi Hilda Saaremaale. Venelased olid juba Virtsus, polnud teada, kas ja millal tuleb laev. Kui laev lõpuks tuli, pommitas venelane Kuramaalt, aga kell oli viis hommikul, ilm udune ja vihma sadas. Laev pääses puutumata.
„Kui sõda lõppes, olime Austrias ja venelane 70 kilomeetri kaugusel,“ räägib Lily. Põgenikuaega peab Kocins elu raskeimaks.

Austrias oli Kocins viis aastat. Tädi Hilda, kes ütles, et tema mehele ei lähe ega kellegi sokke  pese, sõitis Inglismaale ja abiellus Hermann Simmiga. Hiljem asuti elama Kanadasse.
Lily sõitis emaga 1949. aastal Austraaliasse. Nii kaugele minekul oli kaks põhjust. Põgenikelaagris jäi Lily tiisikusse. „Arst, kes mind ravis, soovitas Austraaliat või Uus-Meremaad, sest sealne kliima on kopsudele parem kui kusagil mujal. Teiseks ütles ema, et kodumaad meil enam pole. Läheme siis nii kaugele, kui saab.“ Austraalias Melbourne`is töötas Lily Kocins advokaadibüroos raamatupidajana, tema abikaasa oli kirikuõpetaja, Läti koguduse õpetaja.

Tädi Hilda kolis peale abikaasa surma elama Austraaliasse. Samuti vanaema Anna Koppel, kes tuli Eestist Austraaliasse laste juurde 1959. aastal, olles 75. aastane. Anna suri Melbournis 23.04.1977 olles 93. aastane.

 

Kebina naispere Austraalias, 1972
Ees: Anna Koppel, Hilda Koldof-Simm, Ida Raad, Lily Kocins

Austraaliast tagasi koju
Esimest korda jõudis Lily Kocins uuesti koju 1993. aastal, mil ta tuli Hanilasse ja käis kõik tuttavad paigad läbi. Praegu käib ta Läänemaal iga kahe aasta tagant suvel, oma sünnipäeva paiku.
Austraalia on rohkem kodu. „Ma olen seal lihtsalt palju kauem elanud. Ma ei usu, et saaksin elada päris siin. Juba sellepärast, et kui teeb 25° külma, siis läheb asi kahtlaseks.“ Melbourne`is on majad nagu Nõmmel, ees lilled ja taga võib kapsaaeda pidada, aga viimases jääb Lily Kocinsi tegevus nõrgaks. „Meil on nii, et kui sa tahad midagi kasvatada, siis tuleb kogu aega kasta. Kui tuleb 42° sooja, siis ei kannata aed seda mitte väga kaua välja.“

Lapsepõlvepaika toetab kolm Lily Kocinsi fondi. Üks isa, teine Kebina talu naiste ja kolmas tädi mälestuseks. „Neljas fond on veel, minu nime peal, ja raha on seal juba sees, aga välja sealt enne midagi ei maksta, kui ma surnud olen.“ Selle kiire asjaga on Lily Kocinsil aega küll. „Minu ema suri, kui oli 93 aastat vana. Ka vanaema suri 93aastaselt ja tädi. Mina hoian perekonnatraditsiooni alal ega kavatse samuti enne surra.“ Seda öeldes on ta üsna selle tüdruku moodi, kelle Lily tädi, Nehatu algkooli õpetaja, ikka üles otsis, kui keegi lastest pahandust oli teinud, ja küsis: „Lily, kus sina sel ajal olid?“ Kui oli selge, et Lily hing on puhas, hakati alles õieti süüdlast otsima.

Lily on annetanud 1998. aastat alates Hanila muuseumile enda, vanaema, ema ja tädi käsitöid ning perekonnafotosid. Muuseumi kogudes on Lily ema Austraalias tikitud sohvapatju, tädi Austria põgenikelaagris voodilinadest õmmeldud peeni pluuse ja kahest vanast kampsunist kokku kootud uus. Lily vanaema Eestis kootud villased suurrätikud, vaibad ja tikitud linad. Kokku sadakond eset. Teiste hulgas ka Liili Raadi Hanila algkooli IV klassi tunnistus.

Suvel 2014, kui Lily taas Hanila muuseumil külas käis, leidis ta, et tekstiilide hoiutingimusi tuleks parandada ja tegi ühtlasi muuseumile suure annetuse. Selle eest sai muuseumile osta kolm suurt vitriinkappi tekstiilesemete hoiustamiseks ja eksponeerimiseks. Muuseumirahvas on väga tänulik selle eest!
Lily Kocins toetas ka Hanila kiriku põranda remonti ja vitriinakna vahetust. Lily peetud kõne 26.06.2014 Hanila kiriku pikiruumi pühitsemisel.

Lily Kocins on Hanila valla aukodanik ja Hanila Muuseumi Seltsi auliige. Tema annetustest on loodud neli fondi, toetamaks Hanila valla kultuuri- ja hariduselu.

Lily Kocinsi annetustest loodud fondid:

• Aleksander Raadi fond (2004)
  Lily Kocinsi isa mälestuseks
  Toetab Orissaare gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel. Eelistatud on Valjala vallast pärit noored.
• Kebina talu naispere fond (2004)
  Lily Kocinsi kodutalu ja perekonna mälestuseks. Toetab Lihula gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel. Eelistatud on Hanila vallast pärit noored.
• Hilda Koldof-Simmi mälestusfond
  Lily Kocinsi tädi mälestuseks
  Toetab Kõmsi lasteaia-algkooli ja EELk Hanila Pauluse kogudust.
• Lily Kocinsi (Liili Raadi) fond (2004)
  Toetab Hanila valla kultuurielu.

Kirjandus:
Lily Kocinsi kirjad Laine Veskrile,  (muuseumis).
Kaie Ilves. 49 aastat ehk teekond Kebina talust Melbourne`i kaudu Hanilasse. „Lääne Elu“, 1. juuli 2006.