Kolhooside moodustamine algas Eestis 1941. aastal, kui loodi esimesed ühismajapidamised. Suur põllumajandusreform algas 6. septembril 1947 esimese kolhoosi loomisega Saaremaal. Sama aasta lõpus, 13.12.1947 asutati Lihula vallas Saastna külas põllumajanduslik artell nimega Ranna. Kolhoos liideti mõne aja pärast, veebruaris 1951 naaberkolhoosidega.
Selgituseks. Kolhooside materjalidega tutvudes, selgus, et Riigiarhiivi pole jõudnud osade ühismajandite asutamisdokumendid. Seepärast on osade kolhooside algusaja nimetamisel, kasutatud esimest säilinud dokumenti samast aastast. Juba 1950. aastal algas väikeste kolhooside ühendamine. See suunitlus jätkus järgnevatel aastakümnetel. Kolhooside kestvus on nimetatud üldkoosolekute protokollide otsuste põhjal.
Esimesed kolhoosid endise Karuse kihelkonna piirides, moodustamise järjekorras:
Esimesed kolhoosid olid viletsad ja vaesed. Olukorra parendamiseks hakati 1950. aastal väikeseid kolhoose ühendama. 1950. aasta veebruaris otsustas kolhoosi Kungla üldkoosolek (Massu külanõukogu) ühineda naaberkolhoosiga Võit. Sama aasta juunis liitusid kolhoosid Uus-Ridase ja Karuse uueks kolhoosiks Tee Kommunismile (11.06.1950-30.01.1952). Kahe aasta pärast tuli liituda juba V. M. Molotovi nimelise kolhoosiga.
Suurem kolhooside liitumislaine sai alguse 1951. aasta alguses. Kõmsi piirkonnas moodustati kolhoosidest Õnne Tee, Kodu ja Massu uus kolhoos V. M. Molotovi nimeline (1951-1957). Paari aasta pärast liitus siia juurde veel kolhoos Lydia Koidula nimeline. Kolhoosidest Kase, Majak ja Laheääre loodi uus majand Kiir (1951-1963).
Matsalus moodustati kolhooside Ranna, Töö ja Võitlus, Salme ja Lahe ühinemisel uus kolhoos K. J. Vorošilovi nimeline (02.1951-1957). Vatla piirkonnas, aga kolhooside Kivimurru, Kalevlane ja Linnamäe liitumisel Viktor Kingissepa nimeline kolhoos (1951-1961) ning Eha ja Nurme liitumisel majand Esimene Mai (1951-1961). Mõisakülas liitusid kolhoosid Edasi ja Võit, uueks nimeks jäi Võit.
Tuudil moodustus 1951. aastal kolhooside Kungla ja Uus Maailm liitumisel uus majand nimega Vaprus. Veebruaris 1962 liituti Jõe kolhoosiga. Mõlemapoolselt otsustati kolhoosi nimeks jätta Jõe. Veebruaris 1971 ühines Jõe koos kolhoosiga Säde uueks majandiks Tuudi (kuni 03.1993).
1957. aastal moodustasid Molodaja Gvardia kolhoos ja K. J. Vorošilovi ja nimelise kolhoosi kalurid omaette kalurikolhoosi nimega Uus Kalur (1957-03.1964, kui liituti Virtsu Kaluriga). K. J. Vorošilovi nimeline kolhoos nimetati detsembris 1957 ümber Edasiks ja mais 1961 omakorda ümber Matsaluks ning 1969. aasta aprillis liitus siia juurde kolhoos Kungla.
1961. aasta juunis liideti Lihula rajoon Haapsalu rajooniga. Paatsalu piirkond ja kolhoos Ühisjõud läks Pärnu rajooni koosseisu. 1962. aastal moodustati Vatlas Esimese Mai ja V. Kingissepa nimelisest kolhoosist uus majand Koit (1962–1976).
Samal perioodil toimus ka kolhooside nimede muutmine, kuna ühe rajooni piires ei tohtinud olla kahte ühe nimega majandit. Nii nimetati 1961. aasta mais kolhoos Võit ümber Kunglaks. 1962. liitus siia juurde kalurikolhoos Uus–Elu ja aprillis 1969 ühineti kolhoosiga Matsalu (25.05.1961-01.1976).
V. M. Molotovi nimeline kolhoos nimetati detsembris 1957 ümber Tulevikuks ja mõne aasta pärast, veebruaris 1962 omakorda Kevadeks. 1963. aasta veebruaris liitus siia juurde kolhoos Kiir.
1975. detsembris ühendati kalurikolhoosid Virtsu Kalur ja Haapsalu Kalur ning majandi uueks nimeks sai Lääne Kalur (1976-1991). 13. veebruaril 1976 moodustati väiksemate kolhooside – Koidu, Kevade ja osaliselt Matsalu liitumise teel uus kolhoos Karuse (kuni 05.1993). Naabrusse jäi veel kolmas suurem majand Tuudi, mis moodustati veebruaris 1971 kolhooside Jõe ja Säde ühinemisel. 1988. aasta jaanuaris loodi endise kolhoosi Koit piirides (Vatla mail) uus kolhoos Vatla (kuni 05.1993).
Ametlikult lõppes kolhoosikord 11.03.1992 vastu võetud Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadusega. Reformide käigus reorganiseeriti või likvideeriti kolhoosid ja sovhoosid. Vara jagati tööosakutena laiali majandite liikmetele või õigusjärgsetele omanikele.
Kolhooside ühinemised:
Kasutatud allikad:
Riigiarhiivi Haapsalu osakonna (LAMA) arhiivimaterjalid
Hanila Muuseumi arhiivkogu
Virtsu Harrastusmuuseumi arhiivmaterjalid
Inimeste mälestused.