Asukoht

Kinksi küla asub Hanila valla kirdeosas. Küla läbib ida-lääne suunas Risti-Virtsu maantee ja põhja-lõuna suunas Karuse-Kalli maantee. Nende kahe maantee ristumine on külas tähtsaks logistikasõlmeks. Kinksi külast on valla keskuseni Kõmsile 4 km, Virtsu meresadamasse 15 km, Lihulasse 10 km, Haapsallu 60 km, Pärnusse 56 km ja Tallinna 110 km.
Ühine piir võimaldab terekäe sirutada Hanila valla Karuse, Ridase ja Voose küla rahvale, samuti Lihula valla Järise, Vagivere ja Kunila küla rahvale.

Küla iseloomustus

01.01.2016 seisuga on Kinksis 39 elanikku ja 15 toimivat majapidamist. Poole elanikkonnast moodustavad tööealised (52%), teise poole õpilased (20%) ja pensionärid (28%). Palgatööd on leidnud 63 % tööealistest, ettevõtlusega tegeleb 30% ja töötuse osaks on 9%.

2004. a moodustati Kinksi Küla Selts (asutajaliikmeid 34) eesmärgiga elavdada külaelu, toetada maamajanduse arengut, aidata kaasa ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsele. Ühiselt rajatud külaplats on vaba aja veetmise, meelelahutusürituste ja spordivõistluste korraldamise paik. Kogukonna teenusena on välja arendatud piirkonna huviväärsusi tutvustava matka korraldamine, külaplatsi rentimine, Karuse kalmistul kabel-leinamaja rentimine ja kalmuhooldustööde tegemine.

Loodus

Küla pindala on 725 ha. Sellest 25% on haritav maa. Põllumassiivid loodi 1955, 1964, 1982 aastal teostatud maaparandustöödega, mille käigus liideti endised talude metsad ja väikesed põllud. Kultuurmaadel kasvatatakse vilja ja karjatatakse loomi. Küla tuumik asub kruusasel põhja-lõuna suunalisel vallseljandikul. 1955. aastal avati vallseljandikul karjäär kruusavarude kaevandamiseks. Enamus kaevandatud kruusast kasutati Risti-Virtsu esimese kõvakattega teetammi rajamiseks.

4 ha suurune osa vanast karjäärist on külaseltsi tegevuse käigus kujundatud mitmeotstarbeliseks külaplatsiks.
Kinksi küla lõunapiiril asub Kõverdama turbamaardla (rahvasuus Karuse raba). Idaserva jääb NATURA 2000 alade hulka kuuluv Karuse-Linnuse hoiuala, kus väärtustatakse laialeheliste metsade kooslust.
Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on kantud Kinksis asuvad Karuse kirik, kirikuaia kabel, kirikuaed, ajalooline asulakoht ja Karuse kalmistu.
Pärandkultuurina on säilinud vana postimaantee tamm, Karuse pastoraadi park, hiiealune, lubjaahi, heinaküünid, linaleoaugud, sõjaväe muldonnid.

Ajalugu

Kinksi küla on üks Läänemaa põliskülasid, mis asub kunagise merekalda vallseljandikul. Arheoloogilised leiud inimtegevusest siinkandis ulatuvad 3.-2. aastatuhandesse eKr. Esmamainimine ajalooürikutes pärineb 13. sajandi algusest Henriku Liivimaa kroonikast, kus mereäärsete kihelkondadena mainitakse tihti Haniale‘t (Hanila) ja Cozzo‘t (Karuse). Esivanemad tegelesid siinkandis kalastamise ja küttimisega. Tänapäevaks on meri Kinksi külast taandunud 15 km kaugusele.
Küla nime saamist seostatakse selle tekkimisega nõlvale ehk kingule (ladina keeles cozzo – karukõrgendik). Asukoht vallseljandikul ja tihedad metsad olid kohased karude elupaikadena. Karuse  kiriku rajamisega (ehitamise aasta 1267) seostub nime saamisel kaasaegsem legend.

Kohaliku küla rahval polnud vaja käia pikka maad, et jõuda kirikusse jumalateenistusele.
Seega võis seda teha kinksi (kingadega) kartmata kulutada väärtuslikke jalavarje.

16. sajandi teisel poolel oli Läänemaa Rootsi võimu alla. Tol ajal valmisid juba üsna täpsed maakaardid külade kohta.
Alates 1564. aastast on Kinksi (endine Kingse) küla nimetus seisnud maakaartidel praegusel kujul. Tol ajal elavnes majandus. Oli ju küla Saaremaale viiva kaubatee ääres. Müügiks kasvatati põhiliselt lina ja rukist.
Rängalt kannatas piirkond Põhjasõja ajal levinud suure katku tõttu, mil külad tühjaks jäid.
1687. aastal oli Liivimaa Maapäev kindralkuberneri nõudel teinud otsuse, mille järgi igas kihelkonnas tuli avada kihelkonnakool. Põhja- ja Lääne-Eestis rajati koole hiljem kui Lõuna-Eestis ja peamiselt seal, kus seisid koguduste eesotsas ärksamad pastorid (Karusel C. A. Kettler, H. J. von Middendorff, A. L. Baumann, F. W. A. Hasselbladt jt). Nii rajati 17. sajandi lõpul Kinksi külla esimene kool tänase Hanila valla territooriumil –  Karuse köstrikool (esmamainimine 1717. aasta Haapsalu praosti visiteerimise aktil). 1842. aastal asutas Karuse kiriku pastor A. L. Baumann kiriklas esimese avaliku laenuraamatukogu Eesti maapiirkonnas.

Uus etapp küla arengus algas 19. sajandil talude päriseks ostmisega. Eesti Vabariigi alguseks oli Kinksi külas juba ca 80 elanikku 24-s majapidamises. Köstrikoolist oli kujunenud II astme talurahvakool, s.t Kinksi külas asus Karuse kihelkonnakool. Kooli lõpetaja omandas vallakirjutaja või kooliõpetaja kutse. Kiriku juures tegutses laulukoor G. Lauteri juhatusel. Osa võeti 1930 aasta I Lõuna-Läänemaa laulupäevast Lihulas. Külas organiseeriti kodu- ja majapidamiskursusi. Peeti palju talguid, tähistati koos pühasid. Kindlaks traditsiooniks olid kalmistupüha, jaanipäev ja käigud Kõmsi laadale.

1929-1931 valmis Rapla-Virtsu raudtee, mis läbis küla lõunaosa. Sinna, Kinksi küla maadele, tekkis uus keskus nimega Karuse. Asulas ristus raudtee Koti-Kalli-Pärnu maanteega. Raudtee hõlbustas liikumist ja andis külarahvale tööd. Raudtee likvideeriti 1968. aastal.

1949. aastal suurenes Kinksi küla tähtsus – moodustati siinkandis esimene kolhoos nimega Karuse. Enamus taluperesid astus kolhoosi, mis oli inimeste peamiseks töökohaks. Väiksem tähtsus jäi raudteele ja metsandusele. Juba 50-ndatel aastatel algas väikeste majandite ühendamine, uuteks nimedeks olid Molotovi-nimeline, Tulevik ja Kevade kolhoos. 80-nendatel oli kolhoos muutunud mammutmajandiks, ulatudes Paatsalu lahest Matsalu laheni. Kolhoosi nimi oli jõudnud ringiga tagasi algusesse – 1976 kuni 1993 kandis majand taas nime Karuse. Kinksi oli vaid üks brigaad sellest. Külaelu jaoks oli see üks kõrghetki. Inimestel oli tööd-teenistust, koduse majapidamisega teeniti lisa, lapsi oli peredes kasvamas suhteliselt palju, tehti isetegevust, käidi ekskursioonidel, teatrites, kinos. Ainsana oli soiku jäänud kiriku tegevus, see oli “punaajal” põlu all.

Kinksi küla kandideerib Aasta Küla 2015 valimistel. Terevisioon tutvustab kandidaate: